KOPLI 35 PLANEERING

Põhja-Tallinna puuvillamanufaktuuri taaselustamine


Asukoht:
Tallinn Eesti
Tellija: Phoenix Land AS
Valminud: 2006
Hoone pindala: 100 000 m2


Tekstiilitööstus oli Eesti tähtsaim tööstusharu kuni Esimese maailmasõjani. 19. sajandi teisel poolel oli puuvillatööstuses juhtival kohal Narva Kreenholmi manufaktuur. Sajandivahetuse eel läks Eesti tekstiili- tööstusel koguni nii hästi, et 1898. rajati Tallinnasse Kopli poolsaarele viiva tee äärde Sitsi mäele suur ja moodne Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik. Manufaktuuri hooned püstitati toona tühjale, soisele ja metsasele kohale.

Lisaks gigantsele peahoonele ehitati 20. sajandi esimestel aastatel Sitsi tänava äärde töölistele rida kahekorruselisi puust elumaju ja 1913. aastal ka juugendstiilis koolimaja. 1915. aastal ehitati ka väike õigeusu kirik, mis tegutseb tänaseni. Kokku moodustab see miljööväärtusliku Sitsi asumi.

Vabriku 250 m pikkune peahoone ehitati punastest tellistest ning on oletatud, et selle ehituse jaoks töötasid ligikaudu aasta kõik tähtsamad telliskivitehased Tallinna ümbruses. Esimese maailmasõja eel töötas tehases peaaegu 2000 töölist ja toodeti 20 miljonit meetrit puuvillriiet aastas. Teises maailmasõjas tehas hävis, kuid ehitati sõja järel uuesti üles. 1966. aastal toodeti seal ligi 50 miljonit meetrit puuvillriiet ja 45,5 miljonit rulli niiti, töötajate arv oli üle 3000. Ajaloolise vabriku õigusjärglane Baltex 2000 lõpetas tootmise 2006. aastal, kui ülemaailmsel väga hinnatundlikul tekstiiliturul koondus tootmine Aasia riikidesse.

Nüüdseks mahajäetud vana tehasehoone on tööstusmälestis ja see on kavas rekonstrueerida kortermajaks, mille esimesele korrusele on kavandatud teenindus- ja äripinnad, ülemistele avarad ja kõrgete lagedega lofti tüüpi korterid. Nõukogudeaegsed juurdeehitused lammutatakse, et rõhutada vana hoone esinduslikku ja võimsat vormi. Vana tehasega samasse kompleksi kuulub keskse väljaku äärne vana katlamaja, millele on kavandatud efektne juurdeehitus katusel. Uues olukorras ansambli loomiseks rajatakse pika ja madala tehasehoone kõrvale vastavalt Tallinna kõrghoonete teemaplaneeringule 210 meetri kõrgune elukorteritega kõrghoone. See muutub Tallinna maamärgiks üle Tallinna lahe Helsingi poolt tulles, varjamata samas vaadet vanalinna kaubamärgiks kujunenud iseloomulikule siluetile. Tehasehoonete taastamisele lisaks on kavandatud endise tehase territooriumile kortermajade rajamine ning kogu ala ühendamine tulevikus kesklinnaga mööda raudteetrassi kulgeva rohevööndi abil.