EXPO 2000 EESTI PAVILJON

Eesti paviljon Hannoveri maailmanäitusel


Asukoht: Hannover, Saksamaa
Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Avalik arhitektuurikonkurss: 1999, 1. koht
Valminud: 2000
Hoone pindala: 700 m2


EXPO 2000 Saksamaal Hannoveris oli esimene kord, kui taasiseseisvunud Eesti tuli välja oma paviljoniga. Eesti riigile oli tähtis oma viimaste aastate arengu, Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistuste ja Eestirahvuskultuuri väärikas esitlemine, samuti tähelepanu juhtimine lähituleviku suurtele poliitilistele eesmärkidele. Eesti tunnuslauseks valiti „Maa, mismurrab laineid”. Selles peitus sõnum iidse mereriigijätkusuutlikust ja kiirest arengust.

Arhitektuurikonkursi tulemusel usaldati Eesti riigiesindamise ambitsioonikas ülesanne Andrus Kõresaarele ja Raivo Kotovile, kellest üks oli äsja Kunstiakadeemia lõpetanud, teine veel viimase kursusetudeng. Võidutöö idee tegeles esmalt küsimusega: kuidas jääda meelde sadade teiste ekspositsioonidehulgas ja edastada noore riigi elutunnetust. Arhitektide nägemuses pidi paviljon tulema niikõrge, kui maailmanäituse reeglid vähegi lubasid. Seda enam, et Eesti koht oli määratud kahe vanaja suure riigi – Itaalia ja Ameerika Ühendriikidenaabrusesse. Paviljoni keskseks ideeks sai voogav liikumine, millele andsid inspiratsiooni lainetav merija tuul puulatvades. EXPO külastajaid oma katuselt „lainetava” kuusemetsaga kutsuv paviljon sümboliseeris ühtlasi noore riigi dünaamilist arengut. Külastajateliikumisloogika paviljoni sees oli kujundatud teekonnana, vältides ummikuid ja ootamist. Paviljoniidee toimis hästi, ligikaudu iga kuues EXPO külastajapidas oluliseks tutvuda ka Eesti ekspositsiooniga jakokku käis Eesti paviljonist läbi 2,7 miljonit inimest.

Paviljoni konstruktsioon valmistati Eestis ning toodi mööda maismaad Hannoveri. Teraskonstruktsioon toodeti Viljandis, „porgandid” Tallinnas, plastkuused Hiinas, paekivimulaažid Nukufilmis. Jaanuaris alanud ehitus põrkus mitmesugustele piirangutele ja takistustele, mis kõik õnneks ületati. Kuused said paika ja õõtsuma enne, kui mõni oluline linnuliik neisse pesa jõudis punuda, ning põranda ehituseks vajalik klaaspaketistandard muudeti Saksamaal äraviimasel hetkel tänu Tallinna Tehnikaülikoolis tehtud lisatestidele. Paviljon sai valmis mõni päev enne EXPO ametlikku algust.

Katusel õõtsuva kuusemetsa, mille moodustasid 168 kuuske 24 reas, panid 100-meetrise kettülekandega liikuma elektrimootorid. Iga kuuserida paiknes oma liikumisulatuse erinevas asendis, nii et ridadest tekkis nähtav laine. Porgandeid meenutavatesse oranžidesse koonustesse istutatud 2,5-meetrised kuused läbipaistva katuse kohalolid trosse pidi ühendatud läbipaistva põranda allhõljuvate paekivist „pilvedega”. Nende pilvede või jääkamakate liikumine sinise klaasi taga lõi muljeläbi lainete virvenduse paistvast merepõhjast. See visuaalne assotsiatsioon seostus Eesti kui mereriigiga: paadiga metsasele ja soisele Eestile lähenedes ei tea, kas kõigub paat või kõigub maa.

Eestit otsustati tutvustada multimeedia ja animatsiooni vahenditega. Ainsaks esemeliseks erandiksjäi „Estonia” klaver. Kolmes erineva temaatikagasaalis paiknesid suuremõõtmelised kinoekraanid,millel näidati filme Eesti loodusest, laulupidudest, Kaali meteoriidikraatrist ja Tartu astronoomide universumimudelist. Hiidekraanid ei olnud ainult meediavahendid, vaid koos muusikataustaga kameeleolu toetavad sisekujunduselemendid. Lisaks asusid igas teemaruumis õhukestesse klaaspakettidesse paigutatud puutetundliku ekraaniga arvutid,kust huviline leidis infot Eesti kohta.

EXPO 2000 menukas paviljon sütitas huvi ka tegijate vastu, laekuma hakkas arvukalt kutseid arhitektuurivõistlustele. KOKO arhitektid OÜ asutati 2000. aasta sügisel.

Tunnustused:
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitaliaastapreemia 2000 Vabariigi Valitsuse kultuuripreemia 2000