Paks Margareeta

Eesti mereloomuuseum keskaegses suurtükitornis

Asukoht: Tallinn, Eesti
Tellija: Eesti Meremuuseum
Avalik arhitektuurivõistlus: 2016, 1. koht
Valmib: 2019
Pindala: 1600 m2

 

Paksu Margareeta suurtükitorn on Tallinna vanalinna kaitsemüüri viimane ehitis. Tähtsas asukohas seisev suursugune torn kandis esialgu nime Rosencrantz. Uue nime sai hoone alles 19. sajandi keskpaigas, kui muutus ka hoone kasutus – kindlusehitisest vanglaks – ning torni lõunaküljele ehitati neljakorruseline lisahoone. Torn vabanes vanglafunktsioonist 1917. aasta märtsirevolutsiooni käigus, mil ühtlasi süüdati ka hoone puidust osad ning õhiti dünamiidiga põrandad, et leida olematuid maa-aluseid vangikonge. Suurtükitorni rekonstrueeriti 1938.–1940. aastal Linnamuuseumi tarbeks ning 1978.–1980. aastal Meremuuseumi tarbeks. Nüüd – pea 40 aastat hiljem – on taas aeg uuendada ja värskendada muuseumi sisu ja välimust.

KOKO arhitektide lahenduse südames on endise vangla sisehoov, kuhu tulevikus asetub hiljuti merepõuest leitud keskaegne koge. 700-aastase koge konserveerimistingimuste tagamiseks kavandasime eraldiseisva kogehoone, mille katus loob sisehoovile justkui uue maastiku. Koge enda kaitseks on maastiku all asuv ruum ilma kahjustava otsese päikesevalguseta ning eksponaadi rõhutamiseks kõrgub tema kohal tähistaevas.

Suurtükitorni sees rullub külastaja ees lahti Eesti merenduse pikk ajalugu oma ajalooliste eksponaatide ja laevamudelitega, tipnedes vaateplatvormiga torni katusel. Platvormilt avaneb vaade Tallinna lahele ja Tallinna vanalinnale, mida suurtükitorn kunagi merelt tulevate ohtude eest kaitses. Pika ja põhjaliku muuseumikülastuse on mõnus lõpetada väikese einega, enne kui jätkate ülejäänud Tallinna vanalinna avastamist.