TSELLULOOSI KVARTAL

Uus elu endisse tööstuskvartalisse


Asukoht:
Tallinn
Tellija: Zelluloosi Kinnisvara
Projekti algus: 2014
Pindala: 70 000 m²


1662. aastal rajati Tallinna linna lähedale Ülemiste järvest kulgeva Härjapea jõe äärde esimene paberiveski, mis töötas kuni 1710. aastani. 18. sajandil ei olnud paberiveski ilmselt pidevalt käigus. 1824. aastal ostis vanutustöökojana kasutuses olnud vana hoone W. Fr. v Wistinghausen ning hakkas seda vabrikuhooneks ümber ehitama. Ehitus jäi aga soiku ja hooned lagunema, omanikud vahetusid.

Praegu olemasolev säilinud hoonestus pärineb 20. sajandi algusest. 1908.–1910. aastal ehitati nn esimene paberivabrik (projekti autor Otto Schott) – pikk kahekorruseline paeseintega, teraspostidele ja -taladele toetuva betoonvahelaega ja juugendstiilis fassaadiga hoone. Hoonet on algselt läbinud sisetänav. 1911.–1913. aastal ehitati samasse ansamblisse juugendstiilis tuletõrjedepoo, puidutöökoda, väravahoone ja piirdemüür ning teine paberivabrik. 1914.–1915. aastal ehitati külgfassaadiga vastu Tartu maanteed esinduslik peakontor. 1926. aastal valmis arhitekt Erich Jacoby projekti järgi uus kuue keedukatlaga tselluloosivabrik (praegune Fahle Maja). Teada on, et koos Pärnus asunud Waldhofi filiaalvabrikuga andis Tallinna paberivabrik enne Esimest maailmasõda üle 70% Venemaa tselluloosi- toodangust.

Teise maailmasõja ajal sai tselluloosi- ja paberivabriku ehituskompleks kannatada. Selle taastamisel on ansamblit muutnud mitmed uus- ja juurdeehitused. Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaat töötas kuni pankrotistumiseni 1992. aastal. Praegu on marginaalne osa Sossi kvartali endisi tootmishooneid restaureeritud ja tänapäeva vajadustele kohandatud. Osa väärtusetuid ehitisi on lammutatud ja suur osa ootab restaureerimist. Hulk tööstuslikku sisseseadet on müüdud vanametalli. Tähelepanuta jäänud hooneosad lagunevad praegu edasi. Mitme endise tööstushoone sügavad ja kõrged ruumid on praegu kasutusel meelelahutusasutustena.

Kunagi linna lähedale rajatud tehased asuvad nüüd Tallinna kesklinnas, linnasüdamest vaevu paari kilomeetri kaugusel. Tellijal on soov Tselluloosi kvartal kujundada multifunktsionaalseks keskuseks Ülemiste City ja Tallinna kesklinna vahel ning kontseptsioon annab sellele eesmärgile arhitektuurse väljundi.

Väljatöötatud lahenduses on arvestatud tervikliku keskkonna toimimiseks vajalike funktsioonidega. Kontseptsioon näeb ette ajalooliste fassaadide avamise, võimalikult algupärasel kujul restaureerimise ning neid varjavate vähem väärtuslike hooneosade lammutamise. Ajalooline vahetänav Tartu maanteelt katlamaja suunal avatakse, et liigendada hoonekomplekside mahtusid ja anda ruumidesse loomulikku valgust.

Säilitatavad hoonemahud hakkavad tööle valdavalt teenindus- ja kaubanduspindadena. Avatava tänava äärde kavandatud 1.–2. korrusel asuvad äri- ja teenindusettevõtted tekitavad aktiivse tänavafrondi.

Kontseptsioon näeb ette kuus võimalikku mahulist lahendust. Tekkiv linnaruum on keskusele omaselt suhteliselt tihe. Autoliikluse suunamine kvartali perimeetrisse propageerib rohelist ja inimmõõtmelist lähenemist. Uutesse hoonetesse on kavandatud korterid, bürood ja hotell. Tänu looduslikule nõlvale avanevad kõrgematelt korrustelt vaated nii sadamale, südalinnale kui ka Ülemiste järvele. Kvartali taaselustamise lähenemismudel on sarnane Fahle maja omaga – vanade tehasehoonete taastamise ja restaureerimise kulu katmiseks on vajadus efektiivsete pealeehitiste järele, mille müügitulu kataks taastamise kulusid.