DALE REKONTRUKTSIOON

60+159 korterit Dale uue ilmega peahoones ja seda ümbritsevas elurajoonis


Asukoht:
Dale, Sandnes, Norra
Tellija: Dale Eiendomsutvikling AS
Projekti algus: 2011
Pindala: 31 000 m2
Peahoone algne arhitekt: Sigurd Lunde


Lääne-Norra linnad Stavanger ja Sandnes on kokku kasvamas liitlinnaks, mille arengut mõjutab naftatööstuse kiire areng piirkonnas. Dale org asub kahe linna vahel, aga teisel pool Grandsfjordi. Oru asustusajalugu ulatub viikingiaega. 1912. aastal rajati Dale orgu suletud haiglakompleks, mis tegutses seal kuni 1980. aastani. Hiljem on seda kasutatud asüülitaotlejate ja sõjapõgenike keskusena. Nüüd on Rogalandi üldplaneeringus kavandatud Dale orgu linnak 2000 elamuühiku ja 7000 elanikuga. Lisaks kortermajadele on sinna kavas rajada kool, lasteaiad, teenindusasutused ja kaubanduspinnad. Kogu plaani realiseerimisajaks on hinnatud 30 aastat.

Dale haigla peahoone rajati aastatel 1911–1913 Norra arhitekti Sigur Lunde projekti järgi. Alpi mägihotelle meenutav imposantne hoone asub vaatega merele ja selle peafassaadi ees asub kena vana õunaaiaga park. Sümmeetrilise põhiplaaniga hoonet ehtisid algselt nurgatornid ja väljaasted ning iseloomustas klassikaline akenderütm. 1960. aastatel toimus haiglahoone suur ümberehitus, mille käigus eemaldati fassaadilt algsed art deco elemendid. Hoone muutus sellega küll funktsionalistlikumaks, kuid tänasel päeval hinnates paraku üsna iseloomutuks suurehitiseks.

Dale rekonstrueerimise projekti esimene etapp koosneb kahest osast: endise haigla peahoone taastamine ja ümberehitamine kortermajaks ning uute korter- ja ridamajade rajamine sellega samasse ansamblisse. Planeeringu kesksel kohal on peahoone renoveerimine nii, et tekiks sümbioos ajaloolisest ja nüüdisaegsest arhitektuurist. Hoone merepoolse fassaadi tornid, art deco detailid ja aknaruudustikud taastatakse vanade jooniste ja fotode järgi. Kuna hoone on rajatud haiglahoonena, on tema sisestruktuur rajatud kesksest koridorist avanevate palatite süsteemina. Korterelamuks see ei sobi ja seetõttu on kavas säilitada vaid peafassaad ja nurgatornide seinad ning rajada uus kandekonstruktsioon, mis muudab maja sisuliselt poole sügavamaks. Hoone alumisele korrusele on kavandatud restoran, galerii ja matkatarvete pood. 66 uut korterit on läbi maja planeeringuga, mis toob siseruumidesse nii hommiku- kui ka õhtuvalguse. Kõigist elutubadest avanevad vaated pargile ja fjordile, magamistubadest mägedele. Alates kolmandast korrusest muutub hoone terrassmajaks: katuse vormi taha jäävad korrused taanduvad astmeliselt ja moodustuvad rõdud. Katuse vorm säilib mõttelise tähistusena, selle ideed kannab geomeetriline metallsõrestik. Maja fassaadile on kavandatud ka terviklik valguslahendus, mis õhtuti teeb tuledesäras hoone ka teisel pool fjordi jalutajatele nähtavaks. Hoone rekonstruktsiooni kavand on Stavangeri regioonis pigem ebatavaline, kuid on leidnud muinsuskaitse heakskiidu.

Peahoone ümbrusesse on kavandatud uued elumajad kokku 159 korteriga. Elamud jagunevad kortermajadeks, ridaelamuteks ja eramuteks, mille ühine idee on, et neid oleks võimalik rajada tehases valmistatud ruummoodulitest. Suurte akende ja panoraamsete vaadetega elamud jäävad peahoonest eemale ja nende paiknemine on planeeritud nii, et mäeküljel asuvatel tagumistel hoonetel säiliks vaade merele.